Hiljuti külastasin Eesti Kunstiakadeemiat (EKA) ning kohtusin disainiteaduskonna dekaani Ruth-Helene Melioranski ja külalisprofessor Björn Koopiga. Visiidi käigus tutvusin erinevate osakondadega, sealhulgas tekstiili-, aksessuaari-, graafilise-, moe- ja tootedisaini ning eksperimentaalvormi laboritega. Arutluste keskmes oli küsimus: miks ei tee EKA ja Eesti tööstus rohkem sisulist koostööd?
Milleks on EKA võimeline?
EKA disainivaldkonna tugevused ei piirdu õppe- või kultuuritegevusega. Tegemist on tehniliselt hästi varustatud keskkonnaga, kus eksisteerib metoodiline ja interdistsiplinaarne lähenemine disaini, materjaliteaduse, säästva tootmise ja kasutajakogemuse vahel. See on innovatsiooni alustala. Disain ei ole siin ainult vormi loomine, vaid ka protsesside, kasutusmugavuse, materjalide ringluse ja toodete elukaare mõtestamine. Just selles peitubki EKA potentsiaal tootmisettevõtete jaoks.
Kus on koostöö täna?
EKA on teinud koostööd väiksemahuliste ettevõtetega nagu Plastok (eksperimentaalvormid plastijääkidest), Granitop (jääkidest disainobjektide loomine) ning arutanud ringdisaini teemasid Thermory ja teiste puidutööstuse esindajatega. Samuti on kontakte loodud digitaalse disaini ja interaktsioonitehnoloogia valdkonnas (nt Flowit).
Siiski on välja kujunemas muster: EKA-l on võimekus, aga ettevõtted ei kasuta seda sihipäraselt. Oodatakse valmislahendusi, mitte strateegilist kaasamõtlemist.
Millist koostööd maailmas tehakse?
Rahvusvaheliselt on sarnaste õppe- ja teadusasutuste koostöö tööstusega tavaline. Taani disainikoolid teevad tööstuslikke projekte koos VELUXi, LEGO või Bang & Olufseniga. Saksamaal tegutsevad Hochschule für Gestaltung ja Fraunhofer Institute käsikäes uute materjalide ja tootesüsteemide arendamisel.
Rootsi Lundi ülikoolis tehakse koostööd Skanska, IKEA ja Electroluxiga, et vähendada CO2 jalajälge tootearenduses või välja töötada kasutajakeskseid lahendusi hoonetes ja igapäevases tarbetehnikas.
Lingid lisalugemiseks:
https://www.designskolenkolding.dkhttps://www.hfg-karlsruhe.de/en/
https://www.lu.se/lucat/group/v-desi
Milline koostöövorm Eestisse sobiks?
- Tootmisjääkide rakendusprojektid – võimalus testida EKA laborites jääkide teisese kasutuse võimalusi.
- Teenusedisaini sprint EKA kaasabil – kasutajakogemuse parendamine masinaehituses, IT-s või avalikes teenustes.
- Digidisaini ja interaktsiooni prototüübid – visuaalide ja kasutajateekondade kaasdisain uute rakenduste ja platvormide jaoks.
- Disainiresidentuurid – võimalus viia tudengid ja õppejõud ettevõttesse, et luua ühisprojekte.
Eesti Kunstiakadeemia võimekus ei seisne ainult esteetikas, vaid võimes toetada tööstuse innovatsiooni ja kestlikkust. Kui soovime Eestis luua tooteid ja teenuseid, mis on konkurentsivõimelised mitte ainult hinna, vaid ka kvaliteedi, kasutusmugavuse ja keskkonnamõju poolest, peab akadeemia ja tööstuse vaheline koostöö muutuma palju sihipärasemaks.
Praegu on põld veel väga harimata.
Lisa kommentaar