Intervjuu Tööstusuudised.ee'le (02.01.2023).
Millise pilguga vaatad juhina uut aastat? Mis meid majanduses/tööstuses ees võib oodata? Milline on Sinu baasstsenaarium?
Tänapäeva uus baasnormaalsus on see, et keskkond muutub kiiremini ja ettevõtjad peavad harjuma pidevalt kiirelt ümberkohanema. See tähendab suuresti uute turgude otsimist ja portfelli hajutamist erinevate toodete, segmentide ja piirkondade vahel. Eesti kaup ja teenus on maailmas konkurentsivõimeline ja meil on jätkuvalt vaja kasvatada eneseväärtustunnet rahvusvaheliste tehingute suuremamahuliseks nö äratoomiseks. See tähendab ka toorme seisukohast kiiret alternatiivide leidmist. Võidavad need, kellel on hea võrgustik nii sisendite kui väljundi teemal ja kohanemisvõime. Ma olen loomult optimist ja jah-inimene, nii et mingite uste sulgumine tähendab võimalusi mujal ja me ettevõtjana õnnestume, kui me suudame muutlike oludega kaasa muutuda. Õnne peab ka alati olema.
Digitaliseerimine ja kliimateemad on juhtide teadvuses praegu kusagil äärealal, see peaks kindlasti muutuma. Samuti alahinnatakse oma läbilöögivõimekust, eriti väikestes ja keskmise suurusega ja/või vähest lisandväärtust loovates ettevõtetes. EASi ja valitsuse tugiprogrammid ettevõtjatele paremaks planeerimiseks, innovatsiooniks, digitaliseerimiseks, kliimat arvestavateks juhtimisotsusteks ja välisturgudel läbilöömiseks on hea võimalus ettevõtluskliima toetamiseks. Lisaks turvaline maksukeskkond, kasvavad kaitsekulutused ja uue valitsuse jätkuv läbilöögivõimekus rahvusvahelise laua taga Eesti tuntuse ja tõsiseltvõetavuse tõstmiseks.
Majanduse “nähtavus”, st prognoositavus on vähenenud. Kindel võib olla selles, et keskpankade intressipoliitika on muutunud, ja need liiguvad täna ühes suunas – pööret või seisakut selle osas veel ei paista. Inflatsioon on jätkuvalt väga kõrge ja paneb koos energiakandjate hindade kõrge taseme ja suure volatiilsusega surve alla nii kodude toimetuleku kui ka ettevõtete konkurentsivõime.
Eesti Pank hindab oma värskes (20.12) majandusprognoosis, et 2023. aasta hinnatõus on 9,3% ning 2022. aasta numbriks kujuneb 19,4%. Iseasi, kas ma ettevõtjana julgeksin täna selle järgi oma plaane seada, arvestades, et täpselt aasta tagasi prognoosis Eesti Pank 2022. aastaks hinnatõusu 6.9% – hetkeolukord ja prognoosid ei erine täna mitte protsentides vaid kordades.
Majanduses ja tööstuses tuleb tõenäoliselt keeruline ja muutlik aasta, aga see ei mõjuta kõiki sektoreid ja nišše ühesuguselt ning nagu alati leidub nii võitjaid kui kaotajaid. On olnud keeruline aasta, aga tulevikku tasub ikka vaadata optimistlikult, isegi kui murekohti on omajagu. Minu baasstsenaarium on, et ebakindel keskkond on uus normaalsus.
Kuidas läheb hetkel KODA-l? Milliseid signaale tuleb välisturgudelt ja mida näitab nõudlus?
Kodasema on arhitektuursete modulaarsete kliimateadlike ruumilahenduste startup ja meie fookus on ehitusinnovatsioonil, skaleerimisel ja digitaliseerimisel. Kodasemal läheb töökalt ja ootame kasvu ka tuleval aastal. KODA majad on 15 riigis ja 3 mandril. Laienesime äsja Austraalia turule, mis on hetkel meie geograafiliselt kõige kaugem turg. Meie KODA Loft valmismaja on seal turul hästi vastu võetud ja oleme saanud palju positiivset tagasisidet - ootame maakera kuklapoolelt huvi täiendavat kasvu ja aktiivseid müüke.
Maailmas on eluasemepuudus suur. Olen kindel, et hea disainiga, kliimateadlike ja maailmatasemel inseneeriaga väikemajade jaoks on ka keerulisel ajal turg ja klient olemas ning sellel põhjusel oleme kasvu intelligentseks kiirendamiseks kaasamas ka täiendavat kapitali.
Uus aasta toob meile ka tiheda valimisperioodi. Mida ootad juhina uuelt valitsuselt?
Uuelt valitsuselt ootan sama, mida kõikidelt valitsustelt – et nad seaksid esikohale demokraatliku riigi pikaajalised huvid ja eesmärgid. Eesti peab olema kaitstud, seda saame tagada koostöös meie liitlastega – Eesti ei tohi enam kunagi jääda üksi. Eesti huvisid tuleb kaitsta erinevatel rahvusvahelistel foorumitel ja nende arutelulaudade taga on oluline, et Eesti eesmärgid ja huvid on selgete sõnumitena ja hea võõrkeeleoskusega välja öeldud. Eesti peab oskama mängida nii, et ta osaleb siinse maailmaosa lääne seisukohtade kujundamises ja otsuste eestvedamises.
Praegu heidavad töösturid valitsusele ette vähest toetamist, samal ajal kui teised valitsused on otsustanud seda teha. See halvendab meie konkurentsiolukorda. Kuidas seda kommenteeriksid – kas peaks rohkem toetama või pigem mitte?
Ettevõtjaid ja tööstureid huvitab eelkõige siiski üks – et oleks tagatud võrdne konkurents ja kokkulepitud tingimustest ja väärtustest kinnipidamine. Mis on üldse võrdsus? Kuvandina on Eesti tööstused eksporditurgudel suurte tuntud riikidega võrreldes alati uute suhete loomises ebavõrdsed juba meie ajaloo tõttu. Eesti ettevõtted peavad enamasti nö maha müüma oma riigi, iseennast ja siis alles oma toote/teenuse.
Väikeriigina ei ole meie võimalused eraisikuid ja ettevõtteid toetada kindlasti mitte nii suured nagu mõnede teiste (suuremate) riikide omad. Valitsuse asi on tagada, et me praeguses keerulises olukorras ei tekita laiemas plaanis olukorda, kus kriisi möödudes avastame, et konkurentsitingimused on Eesti ettevõtetele võrreldes teiste meie ühisesse majandusruumi kuuluvate riikide omadega oluliselt kehvemaks muutunud.
Sektoriti võib olla vajalik toetuste erisusi. Näiteks Eesti toidutööstuse olulisus toidujulgeolekus, kohalik toormeturg laiemalt, mõned energiamahukad tööstused. Kuid iga riik vaatab ikka suurt pilti kõikide kulukategooriate kaupa. Toetuste maksmine on ainult üks osa eelarvest. Siin on ettevõtjail oluline ka mõista suurt pilti, mis iga riigi jaoks on erinev. Eesti on Venemaa naaberriik. Rohkem ühtsust, rohkem koostööd erinevate ühiskonnagruppide ja sektorite vahel. Vähem vastandumist ja lõhestumist. Rohkem lahkust ja ühisosa otsimist-leidmist.
Tänapäeva uus baasnormaalsus on see, et keskkond muutub kiiremini ja ettevõtjad peavad harjuma pidevalt kiirelt ümberkohanema. See tähendab suuresti uute turgude otsimist ja portfelli hajutamist erinevate toodete, segmentide ja piirkondade vahel. Eesti kaup ja teenus on maailmas konkurentsivõimeline ja meil on jätkuvalt vaja kasvatada eneseväärtustunnet rahvusvaheliste tehingute suuremamahuliseks nö äratoomiseks. See tähendab ka toorme seisukohast kiiret alternatiivide leidmist. Võidavad need, kellel on hea võrgustik nii sisendite kui väljundi teemal ja kohanemisvõime. Ma olen loomult optimist ja jah-inimene, nii et mingite uste sulgumine tähendab võimalusi mujal ja me ettevõtjana õnnestume, kui me suudame muutlike oludega kaasa muutuda. Õnne peab ka alati olema.
Digitaliseerimine ja kliimateemad on juhtide teadvuses praegu kusagil äärealal, see peaks kindlasti muutuma. Samuti alahinnatakse oma läbilöögivõimekust, eriti väikestes ja keskmise suurusega ja/või vähest lisandväärtust loovates ettevõtetes. EASi ja valitsuse tugiprogrammid ettevõtjatele paremaks planeerimiseks, innovatsiooniks, digitaliseerimiseks, kliimat arvestavateks juhtimisotsusteks ja välisturgudel läbilöömiseks on hea võimalus ettevõtluskliima toetamiseks. Lisaks turvaline maksukeskkond, kasvavad kaitsekulutused ja uue valitsuse jätkuv läbilöögivõimekus rahvusvahelise laua taga Eesti tuntuse ja tõsiseltvõetavuse tõstmiseks.
Majanduse “nähtavus”, st prognoositavus on vähenenud. Kindel võib olla selles, et keskpankade intressipoliitika on muutunud, ja need liiguvad täna ühes suunas – pööret või seisakut selle osas veel ei paista. Inflatsioon on jätkuvalt väga kõrge ja paneb koos energiakandjate hindade kõrge taseme ja suure volatiilsusega surve alla nii kodude toimetuleku kui ka ettevõtete konkurentsivõime.
Eesti Pank hindab oma värskes (20.12) majandusprognoosis, et 2023. aasta hinnatõus on 9,3% ning 2022. aasta numbriks kujuneb 19,4%. Iseasi, kas ma ettevõtjana julgeksin täna selle järgi oma plaane seada, arvestades, et täpselt aasta tagasi prognoosis Eesti Pank 2022. aastaks hinnatõusu 6.9% – hetkeolukord ja prognoosid ei erine täna mitte protsentides vaid kordades.
Majanduses ja tööstuses tuleb tõenäoliselt keeruline ja muutlik aasta, aga see ei mõjuta kõiki sektoreid ja nišše ühesuguselt ning nagu alati leidub nii võitjaid kui kaotajaid. On olnud keeruline aasta, aga tulevikku tasub ikka vaadata optimistlikult, isegi kui murekohti on omajagu. Minu baasstsenaarium on, et ebakindel keskkond on uus normaalsus.
Kuidas läheb hetkel KODA-l? Milliseid signaale tuleb välisturgudelt ja mida näitab nõudlus?
Kodasema on arhitektuursete modulaarsete kliimateadlike ruumilahenduste startup ja meie fookus on ehitusinnovatsioonil, skaleerimisel ja digitaliseerimisel. Kodasemal läheb töökalt ja ootame kasvu ka tuleval aastal. KODA majad on 15 riigis ja 3 mandril. Laienesime äsja Austraalia turule, mis on hetkel meie geograafiliselt kõige kaugem turg. Meie KODA Loft valmismaja on seal turul hästi vastu võetud ja oleme saanud palju positiivset tagasisidet - ootame maakera kuklapoolelt huvi täiendavat kasvu ja aktiivseid müüke.
Maailmas on eluasemepuudus suur. Olen kindel, et hea disainiga, kliimateadlike ja maailmatasemel inseneeriaga väikemajade jaoks on ka keerulisel ajal turg ja klient olemas ning sellel põhjusel oleme kasvu intelligentseks kiirendamiseks kaasamas ka täiendavat kapitali.
Uus aasta toob meile ka tiheda valimisperioodi. Mida ootad juhina uuelt valitsuselt?
Uuelt valitsuselt ootan sama, mida kõikidelt valitsustelt – et nad seaksid esikohale demokraatliku riigi pikaajalised huvid ja eesmärgid. Eesti peab olema kaitstud, seda saame tagada koostöös meie liitlastega – Eesti ei tohi enam kunagi jääda üksi. Eesti huvisid tuleb kaitsta erinevatel rahvusvahelistel foorumitel ja nende arutelulaudade taga on oluline, et Eesti eesmärgid ja huvid on selgete sõnumitena ja hea võõrkeeleoskusega välja öeldud. Eesti peab oskama mängida nii, et ta osaleb siinse maailmaosa lääne seisukohtade kujundamises ja otsuste eestvedamises.
Praegu heidavad töösturid valitsusele ette vähest toetamist, samal ajal kui teised valitsused on otsustanud seda teha. See halvendab meie konkurentsiolukorda. Kuidas seda kommenteeriksid – kas peaks rohkem toetama või pigem mitte?
Ettevõtjaid ja tööstureid huvitab eelkõige siiski üks – et oleks tagatud võrdne konkurents ja kokkulepitud tingimustest ja väärtustest kinnipidamine. Mis on üldse võrdsus? Kuvandina on Eesti tööstused eksporditurgudel suurte tuntud riikidega võrreldes alati uute suhete loomises ebavõrdsed juba meie ajaloo tõttu. Eesti ettevõtted peavad enamasti nö maha müüma oma riigi, iseennast ja siis alles oma toote/teenuse.
Väikeriigina ei ole meie võimalused eraisikuid ja ettevõtteid toetada kindlasti mitte nii suured nagu mõnede teiste (suuremate) riikide omad. Valitsuse asi on tagada, et me praeguses keerulises olukorras ei tekita laiemas plaanis olukorda, kus kriisi möödudes avastame, et konkurentsitingimused on Eesti ettevõtetele võrreldes teiste meie ühisesse majandusruumi kuuluvate riikide omadega oluliselt kehvemaks muutunud.
Sektoriti võib olla vajalik toetuste erisusi. Näiteks Eesti toidutööstuse olulisus toidujulgeolekus, kohalik toormeturg laiemalt, mõned energiamahukad tööstused. Kuid iga riik vaatab ikka suurt pilti kõikide kulukategooriate kaupa. Toetuste maksmine on ainult üks osa eelarvest. Siin on ettevõtjail oluline ka mõista suurt pilti, mis iga riigi jaoks on erinev. Eesti on Venemaa naaberriik. Rohkem ühtsust, rohkem koostööd erinevate ühiskonnagruppide ja sektorite vahel. Vähem vastandumist ja lõhestumist. Rohkem lahkust ja ühisosa otsimist-leidmist.
Lisa kommentaar