Eesti puitehituse traditsioon järgib rahvusvahelisi püüdlusi majanduslikult optimeeritud tootmise suunas. Eelkõige hõlmab see puitpaneelelementide ja -moodulite tehaselist tootmist. Tootjad järgivad Euroopa standardeid ja on konkurentsivõimeliselt kõrge kvaliteediga. Üllataval kombel on Eesti tootjad Saksamaa turul aga üsna vähe kohal. Vaid vähesed julgevad sellele suurele turule siseneda. Saksa määruste—nagu ehitusjärelevalve-eeskirjad ja vajalikud sertifikaadid—takistused tunduvad paljudele liiga suured.
Saksamaal väljastavad sertifikaate sõltumatud institutsioonid. Eduka sertifitseerimise korral on tootjal lubatud oma tooteid vastavalt märgistada ja turustada. Märgistuse aluseks on dokumenteeritud hanke-, tootmis- ja tarneprotsess, mida näidatakse sertifitseerimisasutusele. Kliendile kinnitab see märgistus, et toodetel on dokumenteeritud tooteomadused ja tootmistingimused vastavad sõltumatu asutuse spetsifikatsioonidele. Asutus oma asjatundlikkusega tagab vastavuse regulaarsete tootjate ülevaatustega.
Sertifitseerimist võib vaadelda kui vahendit puitmajatootja sisemiste tegevusprotsesside struktureerimiseks ja ühtlase kvaliteedi tagamiseks. Vajalik ja mõistlik sertifikaadi liik sõltub tootjast ja tema toodetest. Saksamaal on potentsiaali olla palju suurem strateegiline eksporditurg Eesti puitmajasektorile ja majandusele laiemalt, kui tootjad seda soovivad.
Mitte kõik sertifikaadid ei too endaga kaasa palju rohkem tööd. Saksa Ü-vastavusmärgi (Ü-Zeichen, Übereinstimmungszeichen) või puitmajaehituse RAL-kvaliteedimärgi saamiseks nõutavad protsesse tuleks ettevõtte jaoks igal juhul vajalikuks pidada. Ilma nendeta ei ole võimalik ettevõtte protsesse kvalitatiivselt kontrollida ega juhtida. Seejuures ei ole sertifitseerimine ülepaisutatud kvaliteedikoletis nagu võib olla näiteks ISO 9001. Kuigi ettevõtjad kardavad sertifitseerimist. Tegelikult võiks ettevõtja enne välisturule minekut selgeks teha, milliseid sertifikaate vaja on, selle asemel, et oodata, mida klient kunagi nõuda võib. Või veel hullem, mida ehitusamet või institutsioonid võivad nõuda tagantjärele pärast objekti ehitamist või üleandmist.
Saksamaal ja Eestis on tootjate seas erinev lähenemine. Kui Saksamaal ja teistes nn vanades Euroopa riikides planeeritakse tootmisettevõtete sertifitseerimine tavaliselt kohe, kui otsustatakse uuele välisturule siseneda, siis Eesti, Läti ja Leedu ettevõtted kipuvad sageli lähtuma sellest, mida ostja neilt ootab. Kui klient ütleb, et soovib sertifitseeritud kaupa, siis taotletakse sertifitseerimist. Kui klient seda teadmatuse tõttu ei nõua, siis tooteid ega protsesse sageli ei sertifitseerita. Vastutus nende spetsifikatsioonide järgimise eest jääb alati tootjale.
Võib juhtuda, et tootja saab nö täna tellimuse ja siis äkki on sertifikaati vaja; sellisel juhul pöördutakse kiiresti sertifitseerija poole: "Kas Sa saad ruttu läbi tulla?" Aga sertifitseerijad planeerivad oma tööd umbes 3-4 kuud ette ja siis võib olla juba hilja, et tootja saaks sertifitseerimisega kliendi soovile vastu tulla.
RAL Gütezeichen (kvaliteedimärk) ja Ü-Zeichen (Ü-Mark) on mõlemad märgid, mida Saksamaal kasutatakse toodete ja puitkomponentide kvaliteedi ja vastavuse tõendamiseks, sealhulgas puitmajade ehituse ja kokkupandavate komponentide ja elementide valdkonnas. Mõlemad sertifikaadid mängivad olulist rolli tehaselises tootmises, eelkõige ehitusmaterjalide ja ehitusprotseduuride ohutuse, töökindluse ja kvaliteedi tagamisel.
Saksa modulaarsete puitkonstruktsioonide kvaliteedi tagamisel on aastakümnete pikkune traditsioon. Ehitusmäärustega hakati nõudma kokkupandavate ehituskomponentide tehaselist seiret juba 1960. aastatel, mis sillutas teed eraõiguslikule ja seeläbi vabatahtlikule puitmajaehituse kvaliteedimärgi RAL kohasele järelevalvele. Moodulmajade ja majaelementide kvaliteedi ja nendega seotud juhtimisprotsesside tagamiseks, mis on vajalikud kõrgeima võimaliku valmidusastme jaoks, asutati 1961. aastal Bundes-Gütegemeinschaft Montagebau und Fertighäuser (Föderaalne Koosteehituse ja Moodulmajade Kvaliteediühing), lühidalt BMF. Alates 1972. aastast on see kvaliteediühendus, mida tunnustab RAL Deutsches Institut für Gütesicherung und Kennzeichnung e.V (RAL Saksamaa Kvaliteeditagamise ja Märgistamise Instituut e.V.). RAL-kvaliteedimärgid ja Ü-Zeichen (vastavusmärgid), mida BMF oma liikmetele annab, tähistavad tooteid ja teenuseid, mis vastavad selgelt määratletud kvaliteedikriteeriumidele. Need kriteeriumid on määratud kvaliteedi- ja testimiseeskirjades ning on avalikult kättesaadavad kõigile huvitatud isikutele. RAL-kvaliteedimärgid ja Ü-Zeichen (Ü-Mark, Ü-märk) pakuvad lõpptarbijatele ja ehitajatele kõrget ohutust. Viimastel aastatel on need kriteeriumid saanud pakkumiste sõlmimise eelduseks või rahastamise aluseks.
Mis vahe on puitmajaehituse RAL-kvaliteedimärgi ja Ü-Zeicheni (Ü-märk) vahel Saksamaal?
Peamine erinevus puitmajaehituse RAL-kvaliteedimärgise ja Ü-märgi vahel on see, et Ü-märk on kohustuslik ja RAL-kvaliteedimärk on vabatahtlik. Vaatamata vabatahtlikule sertifitseerimisele taotlevad tootjad seda RAL-kvaliteedimärki, et rõhutada oma toodete või teenuste erilist kvaliteeti.
Ü-märk on asjakohane nende toodete puhul, mille suhtes kehtivad konkreetsed riiklikud eeskirjad ja mis ei ole täielikult hõlmatud Euroopa standardite või EAD-ga (European Assessment Document). Puitelementide EAD-l põhinev ETA tähis on juba kasutusel võimaliku sertifikaadina paljude Eesti tootjate hulgas. Ü-märk on Saksamaal seadusega nõutav tähis teatud ehitustoodetele, mis kuuluvad riiklike ehitusmääruste reguleerimisalasse. See tõendab, et toode või komponent vastab tehnilistele eeskirjadele ja sellel on nõueelevastavad omadused. Ü-märki kandvad tooted peavad olema läbinud ehitusameti loa või katsetamise, mis kinnitab nende vastavust asjakohastele Saksa ehitusstandarditele ja eeskirjadele. Ü-märgi põhieesmärk on tagada ehitustoodete ohutus ja sobivus ehituses ettenähtud kasutusotstarbeks.
RAL-kvaliteedimärgid, mille BMF oma liikmetele annab, tähistavad tooteid ja teenuseid, mis vastavad selgelt määratletud kvaliteedikriteeriumidele. Need kriteeriumid hõlmavad sageli selliseid aspekte nagu materjali kvaliteet, tootmisprotsessid, funktsionaalsus ja vastupidavus ning lähevad kaugemale juriidilistest nõuetest. RAL-kvaliteedimärgiga sertifikaat on vabatahtlik ning seda taotlevad tootjad ja teenusepakkujad, et rõhutada oma toodete või teenuste erilist kvaliteeti. Märgi andmine põhineb põhjalikel nõuetel, mida regulaarselt ülevaadatakse ja ajakohastatakse.
Sertifitseerimine on Eesti puitmaja- ja elemenditootjate jaoks ülioluline viis Saksamaa turul edu saavutamiseks. See mitte ainult ei taga ja demonstreeri klientidele ja ametiasutustele toodete kvaliteeti, vaid ka optimeerib sisemisi protsesse. Erinevad lähenemised sertifitseerimisele Eestis ja Saksamaal rõhutavad Saksa klientide ja regulaatorite jaoks sertifitseerimise tähtsust. Puitmajaehituse RAL-tähis ja Ü-märk on olulised tööriistad, mis aitavad Eesti ettevõtetel oma protsesse struktureerida ja oma tooteid edukalt Saksamaa turule viia. Seetõttu peaksid Eesti tootjad juba enne turule sisenemist taotlema toodetele ja tootmistele sertifikaate, et ületada turule sisenemise tõkked ja kasutada ära kogu oma ekspordipotentsiaal Saksamaale.
Lisainfo:Birgit Linnamäe
+3725128000
bl@birgitlinnamae.com
BMFcert GmbH | Bundes-Gütegemeinschaft Montagebau und Fertighäuser (BMF) e.V
https://www.bmfcert.de/en/
Lisa kommentaar